*Negavatt on teoreetiline energiaühik, mis väljendab säästetud energiavõimsust.
Negavatt on 18-30 aastastele noortele suunatud roheideede konkurss, mille peaauhind on 10 000 eurot oma idee elluviimiseks.
VII hooaja parimad selguvad 2. juunil 2020 toimuvas superfinaalis!
***
mini Negavatt on algklasside noortele suunatud videokonkurss, mis otsib igal hooajal noorte lennukaid lahendusi mõnele keskkonnaprobleemile. mini Negavati konkursi kohta vaata täpsemat infot SIIT!

 

 

 

 

Aktuaalne

Aktuaalne


 

Uudised

11.03.2020

Selgusid Negavati konkursi 16 parimat roheideed

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) roheideede konkursi Negavatt hindamiskomisjon valis välja konkursile saabunud 61-st ideest 13, mis jätkavad võistlemist projektide elluviimiseks mõeldud 10 000 euro nimel. Lisaks pääses järgmisesse vooru kolm rahvahääletusel enim hääli kogunud projekti.

„Soovisime, et Negavati seitsmes hooaeg oleks võimalikult mitmekülgne ning seetõttu on edasipääsenute hulgas hästi eriilmelised ning mitmeid sihtgruppe kaasavad ideed,“ selgitab KIKi arengu- ja koostöökoja juht ning hindamiskomisjoni liige Helen Sulg. „Loomulikult peab idee olema teostav, kuid peamine on meeskonna soov ja tahe järgmised kuud sellesse panustada ning oma ideega töötada. Seetõttu oli oluline ka meeskonna ja nende motivatsiooni kirjeldus.“ 

Negavati konkursi 16 parimat:
•    Akukirurg - elektriautode akude remonditeenus, mis vahetab välja kõige kiiremini vananenud detailid ning pikendab seeläbi akude eluiga.
•    Baik - akupanka laadiv komplekt jalgratturitele. Dünamo muudab väntamisest tuleva mehaanilise energia elektrienergiaks ning pingemuundur tagab ühtlase voolu sisenemise akupanka.
•    Clevering - avalikud korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerid, mille kasutamiseks tuleb enda isik tuvastada. Lisaks töötatakse välja konteineritele ultrahelisensor, mis mõõdab prügikasti täituvust.
•    CompAct - interaktiivne tööriist ettevõtetele, mille abil hoitakse kokku ressurssidelt nagu vesi, elekter, kontoritarbed jms, seejuures hoides kokku ka raha. Antud lahendus aitab töötajatel igapäevaste väikeste mänguliste ülesannete abil oma harjumusi muuta. 
•    EIMU - kohalikust toorainest valmistatud taimne piim, mis on valmistatud erinevatest eestimaistest viljadest (näiteks hirss, kaer, rukis, kanepiseemned, linaseemned jne). 
•    Eri värvi sokk on OK - rõivaste ületarbimise probleemi vähendamiseks suunatud kampaania, mis õpetab inimesi oma riietele uut väärtust leidma ning rohkem hindama seda, mis juba kapis olemas on. 
•    Fudler - platvorm, kus restoranid ja kohvikud saavad ülejäänud päevapakkumised odavama hinna eest maha müüa. 
•    Kemihaka - puidust külgedega stiilsed ja minimalistlikud selja-, õla- ning käekotid, mis on valminud käsitööna ja taaskasutatud materjalidest. Iga eksemplar on eelmisest ja järgmisest erinev. 
•    Koomiks Fred - noortele mõeldud koomiks, mille peategelane arutleb erinevate kliimaprobleemide üle ja leiab lihtsaid võimalusi keskkonna hoidmiseks.
•    Lainegeneraator - taastuvaenergia muundur, mis annab võimaluse kasutada Läänemere lainet elektrienergia näol.
•    Lithium up - liitiumakude taaskasutusse suunamine. Aku elemente analüüsitakse eraldi ja nii saab need taas kasutusele võtta mõnel muul otstarbel. 
•    Münt - hambapesutabletid, et vähendada hambapastatuubide äraviskamist. 
•    Paberi tootmine sõnnikust - sõnnikust valmistatud tualettpaber ja teised pabertooted. 
•    Sundaze the Label - ujumisriided rõivatööstuse ülejääkidest. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)
•    TastEST - külmkuivatatud valmistoidud, mis sisaldavad juur- ja köögivilju ning on säilitusainete vaba. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)
•    Vana mööbli ja puidu taaskasutamine - äravisatud mööbli kasutuskõlblikest osadest uute esemete valmistamine. (Rahvahääletuselt edasipääsenu)

Hindamiskomisjoni kuulusid KIKi kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar, arengu ja koostöökoja juht Helen Sulg ning finantsekspert Kadri Loide. Samuti Keskkonnaministeeriumist peaspetsialist Hendrik Hundt ning nõunikud Janika Laht, Liisa Puussepp ja Made Saadve. Rahvahääletus toimus Negavati kodulehel 6.-9. märtsil ning valiku seal osalenud ideedest tegi samuti hindamiskomisjon. Rahvahääletusel anti kokku 11871 häält. 

„Tuleval nädalavahetusel kohtume kõikide edasipääsenud meeskondadega Paunküla Heaolukeskuses, kus koolitaja Mart Kikase käe all ideed reaalsemaks vormime,“ selgitab järgnevat Negavati projektijuht Anni Raie. „Pühapäeval kohtuvad võistlejad Negavati konkursi partneritega, kes veelgi nende ideedele tagasisidet ja juhiseid annavad. Seejärel on enne žürii ette minekut ja kümne parima valikut kõikidel meeskondadel aega kolm nädalat oma projektide kallal töötada.“
Kõik 16 meeskonda astuvad 2. ja 3. aprillil konkursi žürii ette, kus saavad võimaluse oma ideed kaitsta. Žürii valib välja kuni 10 parimat, kes saavad 1000 eurot oma idee testimiseks, läbivad põhjaliku koolitusprogrammi ning jätkavad teekonda peaauhinna võitmiseks. 2. juunil Kurtnas, annalutter.KUUT sündmuskeskuses toimuvas superfinaalis peavad meeskonnad žüriile oma projekti edasiarenguid tutvustama ning siis selguvadki Negavati seitsmenda hooaja parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks. 

Negavati konkursile laekus seitsmendal hooajal 18-30-aastastelt noortelt 61 keskkonnasäästlikku ideed. Kokku on konkursile aastate jooksul saabunud 366 ideed. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Konkursi partnerid on Eesti Pandipakend, Rimi Eesti Foods, Uuskasutuskeskus, Lindström Eesti, Graanul Invest, Cleantech for EST, Ülemiste City ning konkursid Protoron ja Ajujaht.
 

IDEE

KUIDAS TEKITADA RESSURSISÄÄSTU REVOLUTSIOONI?

Ressursisäästu konkursile Negavatt on oodatud osalema noored vanusevahemikus 18–30 eluaastat, kelle hea idee aitab mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Ka siis, kui pakutav ideelahendus aitab kaasa vaid pisut, on see siiski oluline — iga suur muutus koosneb paljudest väikestest algatustest. Tutvu konkursi detailidega.

AJAKAVA

 

I ETAPP

Ideede esitamine

lõppeb 23. veebruaril 2020
 

II ETAPP

Ideede arendamise 1. osa

kuni 15 parimat ideed
 

III ETAPP

Ideede arendamise 2. osa

kuni 10 parimat ideed
 

IV ETAPP

Võitjate väljakuulutamine ja rahastamine

2. juuni 2020

AUHINNAD

II etappi pääsenud meeskonnad saavad osaleda kahepäevasel koolitusel.
III etappi pääsenud meeskonnad saavad oma idee testimiseks 1000 eurot. Lisaks saavad meeskonnad osaleda kolmepäevasel koolitusel oma ala ekspertidega.
Kolm parimat meeskonda saavad projekti elluviimiseks kuni 10 000 eurot. Parimatele meeskondadele antakse välja kuni 1000 euro suurune stipendium, mille meeskond jagab oma liikmete vahel. Lisaks eriauhinnad toetajatelt!

KKK

K: Kes võivad ideid esitada?
V: Ideid saavad esitada kõik, kelle meeskonnaliikmed on ideede esitamise ajal vanusevahemikus 18-30 eluaastat.

K: Mitu liiget võib meeskonda kuuluda?
V: Meeskonda peab kuuluma vähemalt kaks liiget. Ülempiiri meeskonna suuruse osas seatud ei ole. 

K: Milliseid ideid võib esitada?
V: Negavatile esitatava idee puhul võib tegu olla nii toote/teenusega, mis aitab säästa ressursse või algatusega, mis aitab tõsta ressursisäästualast teadlikkust. Ressursse on võimalik säästa nt elektri ja soojuse näol, kuid lisaks on võimalik ressursse säästa ka teistes valdkondades nagu transport, toit, jäätmed, riided, vesi, paber, aeg või muud ressursid. Vaata eelmise aasta võiduideid ja ammuta inspiratsiooni.

K: Mis ajani saab ideid esitada?
V: Ideede esitamine algab 3. veebruaril ning kestab kuni 23. veebruarini 2020.

K: Kas konkursile võib esitada ka rohkem kui ühe projektiidee?
V: Jah. Esita kasvõi kümme!

K: Mul on mitmeid häid ideid, kuid ise ma neid teostada ei taha. Kas ma saan ikkagi konkursil osaleda?
V: Kahjuks mitte. Ideed esitades pead olema valmis selle ka päriselt ellu viima.

K: Kas idee peab olema tehnoloogiline?
V: Ei, kindlasti mitte! Laske oma mõttel vabalt ja piirideta lennata. Oodatud on kõiksugused nutikad ideed, kasvõi kirbuturud, ühised liikumisaktsioonid, mingite asjade kogumised, teavituskampaaniad jms.

K: Mis asi on boot camp?
V: Boot camp on II etappi jõudnud meeskondadele mõeldud 2-päevane koolitus, kus saab ekspertidega koostöös teha ajurünnakuid oma ideede paremaks struktureerimiseks, lihvimiseks, edasiarendamiseks ning kus toimuvad temaatilised ettekanded projektijuhtimise, oma idee turundamise jm idee elluviimiseks vajalikel teemadel. 

K: Kas boot camp'i peab ise kohale minema ja kuidas on lood toitlustuse ja ööbimisega?
V: Transpordi, toitlustuse ning ööbimise pärast ei ole vaja muretseda, sest selle eest hoolitseme meie. Nii boot camp'is kui ka koolitustel peab kohal olema vähemalt üks meeskonnaliige, kuid soovitame alati tulla koos kogu meeskonnaga, sest mitu pead on ikka mitu pead.

K: Kuidas ma tean kas mu idee ka päriselt töötab?
V:  Kui sinu idee valitakse konkursi III etappi ehk 10 parema hulka, siis anname igale meeskonnale idee testimiseks 1000 eurot. Testraha eesmärk on anda võimalus idee väikeses mahus käimalükkamiseks, sealjuures ennetamaks võimalikke tekkivaid probleeme.

K: Kuidas selgitatakse välja võitjad?
V: Võitjad selgitab välja žürii. Võitnud meeskondade liikmeid premeeritakse täiendava rahalise stipendiumiga vastavalt auhinnakohale ning konkursi toetajate poolt välja pandud eriauhindadega. Kiika lühikest videokokkuvõtet eelmise aasta superfinaalist.

K: Kui mu idee saab auhinnalise koha, siis kas võiduraha (kuni 10 000 eurot) saab meeskond endale?
V: Võiduraha on mõeldud idee elluviimiseks. Võiduraha saab kasutada vaid ideega seotud kulude katteks. Projekti lõppedes peab tehtud kulude kohta esitama aruande ning juhul kui kogu võiduraha ära ei kasutatud, kuulub kasutamata osa tagastamisele. Kõigi võitjatega sõlmitakse toetuse andmise ja kasutamise leping, kus on ära toodud täpsemad tingimused ning võiduraha kasutamise tähtaeg.  

Eestvedajad

KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kuueteistkümne aastaga toetust saanud üle 19 tuhande projekti.

KESKKONNAMINISTEERIUM soovib luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.

Toetajad

Toetaja ja partner:

Partnerid: 

 

Andmekaitse tingimused

KIKi juhataja kinnitatud isikuandmete töötlemise põhimõtted ( 25.05.2018) kohalduvad ka ressursisäästu konkursile Negavatt. Nendega saab tutvuda SIIN.