*Negavatt on teoreetiline energiaühik, mis väljendab säästetud energiavõimsust.

 

Negavatt on energia- ja ressursisäästukonkurss, kuhu ootame tudengite nutikaid projektiideid, mis aitavad vähendada ressursi- ja energiakulu oma ülikoolis. 
Vaata käesoleva aasta võiduideid ja ammuta inspiratsiooni!

Aktuaalne

Uudised

07.06.2016

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ 

Keskkonnasõbraliku jõusaali jalgrataste prototüüpidega oli võimalik tutvuda ka möödunud aasta Arvamusfestivalil. Pilte toimunust näeb siit.

Lisaks Negavati keskkonnasõbraliku jõusaali meeskonnale on Tartu Ülikool tudengid teistegi innovaatiliste ja jätkusuutlike võiduideedega silma paistnud. Möödunud hooaja võitis projekt „Võta kraanist!“, kes paigutas Tartu Ülikooli hoonetesse kõrged kraanid, millest on mugav pudelisse joogivett võtta. Sellel hooajal sai esikoha meeskond „Karbiketrajad“, kes töötlevad pipetiotsikute karbid ümber 3D-printerite niidiks.  

Tudengite energia- ja ressurssisäästu konkursi Negavatt eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Eesmärk, et ideedest sündinud projektide rakendamisel hakkavad inimesed säästma enam energiat ja ressursse. Konkursi korraldab KIK koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

IDEE

KUIDAS TEKITADA ÜLIKOOLILINNAKUS RESSURSISÄÄSTU REVOLUTSIOONI?

Energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt on oodatud osalema kõrgemate õppeasutuste meeskonnad, kelle hea idee aitab oma haridusasutuses või ülikoolilinnakus mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Ka siis, kui pakutav ideelahendus aitab kaasa vaid pisut, on see siiski oluline — iga suur muutus koosneb paljudest väikestest algatustest. Tutvu konkursi detailidega.

AJAKAVA

 

I ETAPP

Projektiideede esitamine:

3. veebruar 2017 -
3. märts 2017
 

II ETAPP

Projektiideede testimine:

11. märts 2017 -
11. mai 2017
 

III ETAPP

võiduprojektide väljakuulutamine ja rahastamine:

24. mai 2017
 

IV ETAPP

Projekti elluviimine haridusasutustes:

kuni 2017. aasta lõpuni

MENTORID

Konkursi ideede testimise ja edasiarendamise etapis on võimalik igal võistkonnal vastavalt oma idee iseloomule kasutada mentorite abi. Mentoriteks on oma-ala tippspetsialistid, kes tulenevalt oma valdkonna pädevusest toetavad valitud meeskonna projekti nõuga ning jagavad tagasisidet.
Maie Kiisel — keskkonnateadlikkuse kommunikeerimine

Maie on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud, kellele on inimeste suhe keskkonnaga südamelähedane teema. Ta juhendab keskkonna- ja kodanikuühenduste kommunikatsiooni teemal tudengite uurimusi ning kaitseb ka selles valdkonnas oma doktoritööd. Maie leiab, et sageli „tehakse" kommunikatsiooni üksnes kommunikatsiooni pärast ja sellega piirdutaksegi, kuigi muuta oleks vaja hoopis midagi muud.

Liina Joller — rohemajanduse ärimudelid

Liina suudab omavahel kokku viia rohelised ideed ning uudsed ärimudelid. Ta on Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorant ja ettevõtluskonsultant, keda huvitab ökoinnovatsioon, ärimudelite innovatsioon ja roheliste ideede turundus. Uute, väiksema keskkonnamõjuga toodete väljamõtlemisest ei piisa, kui info nende kohta ühiskonnas ei levi ning kui neid inimeste poolt omaks ei võeta. Liina jagab hea meelega teadmisi selle kohta, kuidas leida sünergiat keskkonnasäästlikkuse ja majanduslike eesmärkide vahel.

Oliver Ahlberg — start-upi juhtimine

Oliveri tunneme me start-upi maailmast. Eesti päritolu start-up ettevõte Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite tootja. Oliver on selle üks juhte ja loojaid. Seetõttu on energia kokkuhoid Oliverile kodune ja igapäevane teema. Läbi isiklike kogemuste oskab Oliver kaasa rääkida ja nõu jagada selles, mida peaks noor inimene tegema, et oma ideedega ärimaailmas läbi lüüa ning seatud piiridest üha kaugemale mõelda. 

Indrek Aarna — tehnilised lahendused

Indrek juhib Eesti Energia arendus- ja teadustegevust, keskendudes seal põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamisele. Tema ettevõtmisi toetavad tippteadmised keemiast ja tehnikateadusest, mida ta omakorda edukalt rakendab tehniliste ja energiasäästlike lahenduste väljatöötamisel. Lisaks on Indrek hinnatud insenerina ajakirja Oil Shale kolleegiumi liige ja Põlevkivi Kompetentsikeskuse nõukogu liige. 

Harald Lepisk — ideede teostamine

Harald on kui heas mõttes 9 ametiga hunt kriimsilm. Ta tegeleb inimeste inspireerimise ja koolitustega, aerofotograafia, filminduse, ettevõtluse ning rakenduste loomisega. Ja kindlasti sellega nimekiri ei lõppe. Harald nimetab end ettevõtlikuks tegijaks, kes innustab noori ideemeistreid oma mõtteid ellu viima ning seeläbi ettevõtlikuks loojaks saama. Tema teab, kuidas ideed ei jää ainult miskiks, mis paberil kirjas.

Riinu Lepa — sotsiaalne ettevõtlus

Riinu südameasjaks on jätkusuutliku majandussüsteemi edendamine ja sotsiaalne ettevõtlus. Teame teda nii läbi Väikese Jalajälje ökokogukonna tegemiste kui ka sotsiaalse ettevõtte Tagurpidi Lavka kaudu, mis seisab hea selle eest, et Eesti väiketalunike kaubad jõuaks maalt linna, otse tellijateni. Just see Riinut inspireeribki – et sotsiaalne ettevõtlus viiks atraktiivsuse, ettevõtlikkuse ja tööhõive ühiskonnast ka sinna, kus ei liigu tingimata suured rahad. 

Tõnis Savi — säästev transport

Tõnisele pole keskkonnasõbralike ideede elluviimine võõras. Tema turjal seisavad näiteks populaarse rattasõidu aktsiooni Tour d’ÖÖ ja Tallinna jalgrattanädala korraldamised. Elukutselt on Tõnis arhitekt ning teda paeluvad ideed, kuidas linnakeskkonda ja selle transpordikultuuri muuta säästlikumaks, autovabamaks ja inimsõbralikumaks. 

Ahti Krinal — tehnilised lahendused

Ahti teab mõndagi sellest, kuidas hoida kokku energiat ning kuidas säästu numbritena kirja panna. Seega, tema oskab aidata tehniliste lahenduste ning energiasäästu arvutuste läbivaatusel. Oma teadmisi rakendab ta ABB automaatika osakonnas, kus ta on projektimüügijuht. ABB on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. 

Liis Raadla — keskkonnateadlikkuse kommunikeerimine

Liis on keskkonnaministeeriumis avalike suhete osakonna juht ning seeläbi teab, mis on hetke kuumimad keskkonnateemad meedias. Ta korraldab ka keskkonnateadlikkuse büroo tööd ja oskab nii kaasa rääkida kui mõtteid jagada keskkonnaalases turunduses.

Enn Metsar — rahvusvaheline ettevõtlus

Enn on Uber Eesti tegevjuht ning ta seisab hea selle eest, et maailmas laineid lööv transporditeenus ka kodumaal kanda kinnitaks ja seeläbi siinset liikluskultuuri uuele tasemele viiks. Ettevõtluses on Ennul märkimisväärsed kogemused nii ärimudelite, investeerimiste, müügi kui tehnoloogia teemadel.

Kristjan Kookmaa — hoonete energiatõhusus

Kristjan soovib muuta Eesti kodud energiasäästlikumaks. Ta tarnib ja paigaldab oma ettevõttega energiasäästu terviklahendusi nii äri- kui eraklientidele. Kristjan on Hoiame Kokku Grupp OÜ juhatuse liige ning TTÜ hoonete energiatõhususe magistrant. Seega teab Kristjan täpselt, kuidas on võimalik saavutada kokkuhoid kütte-, elektri ja veekuludelt ning milliseid lahendusi selleks kasutada.

 

AUHINNAD

I ETAPP

Kõik osalejad saavad endale väärt kogemuse! Projekti käivitades ja arendades omandate kindlasti väärt teadmisi ja kohtute mõtte- kaaslastega, kellega saate edaspidi muid algatusi ellu kutsuda.

II ETAPP

Teise vooru pääsenud meeskonnad saavad oma idee testimiseks 1000 eurot. Lisaks saavad võistkonna liikmed osaleda 2-päevasel koolitusel, kohtuda mentoritega ning osaleda ekskursioonidel.

III ETAPP

2-4 parimat meeskonda saavad projekti elluviimiseks kuni 10 000 eurot. Parimatele meeskondadele antakse välja kuni 1500 euro suurune stipendium, mille meeskond jagab oma liikmete vahel. Lisaks eriauhinnad toetajatelt!

Eestvedajad

KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kuueteistkümne aastaga toetust saanud üle 19 tuhande projekti.

KESKKONNAMINISTEERIUM soovib luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.

Toetajad

Sponsorid:

Eesti Pandipakend on 2005ndal aastal loodud ja Keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud tootjavastutusorganisatsioon. Meie ülesandeks on üle-eestiliselt korraldada pandiga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist. Tegeleme vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendite logistika, loendamise, sorteerimise ja taaskasutuseks ettevalmistamisega.

 

 

AS Pärnu Vesi põhitegevusaladeks on klientide varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Ettevõte on määratud vee-ettevõtjaks Pärnu linnas, Paikuse ja Audru ning Tahkuranna (Kalevi tänaval) vallas ning võtab vastu reovett ja varustab joogiveega Sindi linna ja Sauga valda ning võtab vastu reovett Tahkuranna vallast.

 

Kaasamõtlejad:

 

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 210 kasvavat tehnoloogiaettevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. 

 

Hoiame Kokku Grupp OÜ on mitmekülgseid energiasäästulahendusi pakkuv ettevõte, mis koosneb Tallinna Tehnikaülikooli inseneridest. Oma eesmärgiks oleme seadnud viia Eesti kodude ja äriettevõtete energiasäästmine uuele tasemele. Valdkonna spetsialistidest koosnev meeskond suudab leida just Teile sobivad elektri-, vee-, valguse- ja küttesäästmis- ning monitoorimislahendused. Olles tegutsenud oma valdkonnas juba üle viie aasta, on edukalt viidud lõpuni sadu energiasäästualaseid projekte, mis on tarbijatel aidanud kokku hoida kümneid ja sadutuhandeid eurosid. Võib julgelt väita, et Hoiame Kokku Grupp on number üks energiasäästualaste terviklahenduste pakkuja Eestis.

 

Energia avastuskeskus kui unikaalses tööstusmälestises asuv kogupere teaduskeskus on keskendunud eelkõige loodus-, tehnika- ja reaalteadustele. Võimalus avastada 103 aastat vana elektrijaama saladusi ja tutvuda põneva füüsikamaailmaga ning reisida kaugetele planeetidele ja uudistada avakosmost. Keskuses on avatud „Energia näitus“ läbi kahe korruse, klassikalist füüsikat tutvustav näitus „Heli ja Valgus“ ning hooajalised näitused. Koos ajaloolise elektrijaama sisseseadega leiab keskusest üle 130 interaktiivse eksponaadi, mis tutvustavad energeetika ja elektri tootmise ajalugu, tuuma- ja põlevkivienergeetikat, klassikalist füüsikat, taastuvaid energiaallikaid, häält ja heli, valgust ning optikat. Keskuse staareksponaadiks on Baltimaades unikaalne Tesla generaator Faraday puuris, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid välgunooli.

Ideelabor pakub praktilist ettevõtlusõpet ideest ärimudelini, kaasates startup maastikul kogenud mentoreid. See on koht, kus teotahtelised inimesed saavad üheskoos leida põnevatele probleemidele uudseid ja häid lahendusi. Ideelaborisse on oodatud kõik, kes tahavad leida oma teadmistele praktilist rakendust ning tutvuda ja töötada koos inimestega erinevatelt erialadelt nii ülikooli seest kui väljast.

 

Prototron pakub parimatele riist- ja tarkvara ning energiatõhususe meeskondadele tasuta mentorlusprogrammi ja raha kuni 10’000€ ilma osalust vastu võtmata. Idee esitamise tähtaeg 15. märts - anna oma ideele kuju, enne kui keegi teine sellega rikkaks saab!

 

Eesti Arengufondi eesmärk on toetada positiivseid muutusi Eesti majanduses investeerimistegevuse, arenguseire- ja kasvuprogrammide kaudu. 

 

Startup Estonia (SUE) on Eesti startup’ide tugiüksus, mis tegutseb Eesti Arengufondi juures. SUE seisab hea selle eest, et Eesti oleks tuntud ja atraktiivne sihtriik startup-ettevõtete hulgas Euroopas ning muutuks 2020. aastaks Euroopas üheks juhtivaks tõmbekeskuseks startup’ide jaoks. SUE eesmärk on arendada terviklik ja toimiv startup-ökosüsteem, mis soodustab startup-ettevõtete kasvu ja arengut. Cleantech startup ökosüsteemi arendamine on üks Startup Estonia tegevusuundasid.

 

Bioteaduste Üliõpilaste Selts on organisatsioon, mis koondab enda alla bakalaureuse, magistri ja doktoritaseme bioteaduste üliõpilased. Seltsi peamisteks eesmärkideks on bioteadusi õppivate tudengite erialaste oskuste ning vastava õppe- ja teadustöö arendamine. Sealjuures on Seltsi visiooniks kujundada töö- ja teadusmaastikul konkurentsivõimeline isik, kes lähtub Ülikooli ja Seltsi poolt kaasa antud väärtustest ning suudab tänapäeva ühiskonnas rakendada erialaseid oskusi ja teadmisi. Eesmärkideni jõudmiseks on loodud 6 töögruppi ja liikmehalduse ning disaini töörühm, kes igapäevaselt nende elluviimiseks tööd teevad. 

 

Mektory on TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus, mille eesmärk on tuua kokku tudengid, teadlased ja ettevõtted. Mektorys on olemas ruumid kohtumisteks ning laborid prototüüpimiseks, mida kõik saavad kasutada. See kõik kokku loob keskkonna uute ideede tekkimiseks ja teostumiseks.

 

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kahte valdkonda: tootmine (generaatorid, ajamid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad) ning müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingeseadmed, automaatikaprojektid, robotid, korrashoiuteenused). ABB on pälvinud viis korda (2007, 2008, 2009, 2011, 2014) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.

 

UBER on tehnoloogiaettevõte, mille rakendus Uber aitab ühendada inimesi, kes soovivad kuhugi sõita, autojuhtidega, kes on valmis neid sõidutama.

Uber ei oma autosid ega võta tööle autojuhte. Uber muudab viisi, kuidas maailm liigub. Rakendus on nüüd saadaval üle 300 linna ja üle 60 riigi maailmas. Uber aitab oma registreeritud kasutajatel leida lihtsasti kõrgekvaliteetse transporditeenuse pakkuja, pakkudes samal ajal oma partner-autojuhtidele häid ärivõimalusi. Reisijad saavad ainult nupuvajutusega tellida olenemata ajast ja asukohast endale järgi auto. Lihtsus väljendub selles, et reisija ei pea kunagi muret tundma auto saamise või maksmise pärast. Autojuhtidele pakub Uberi tipptasmeel tehnoloogia häid ettevõtlusvõimalusi. Autojuhid teenivad rohkem ja paindlikumalt kui teised samalaadsed võimalused suudavad pakkuda. Uber aitab linnades luua töökohti ja toetab kohalikku arengut ning majanduskasvu.