*Negavatt on teoreetiline energiaühik, mis väljendab säästetud energiavõimsust.

 

Negavatt on energia- ja ressursisäästukonkurss, kuhu ootame tudengite nutikaid projektiideid, mis aitavad vähendada ressursi- ja energiakulu oma ülikoolis. 
Vaata käesoleva aasta võiduideid ja ammuta inspiratsiooni!

Aktuaalne

Uudised

20.12.2016

Negavatt tõmbab pühadetarbimisele pidurit

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt kutsub saabuvate pühade ajal keskkonnale mõtlema ja võimalikult säästlikult pühi pidama. Selleks tuleb pildile püüda kõikvõimalikke keskkonnasäästlikke pühadenippe ning jagada neid sotsiaalmeedias.

Negavati projektijuht Kadi Mitt selgitab, et rahuliku jõuluajaga kaasneb paratamatult iga-aastane tarbimistrall, kuid Negavatt kutsub tänavu sellelt karussellilt maha astuma ning ressursisäästlikult pühi pidama. „Ootame säästlikult veedetud pühadeajast pilte, olgu selleks siis isetehtud kingitused, kodumaisest toorainest pühadesöök, second hand peokleit või mõni muu lahe idee. Laadides pildid Facebook’i või Instagram’i ning lisades #negavatt, loosime kõikide pildisaatjate vahel 3. jaanuaril 2017 välja ühe õnneliku, kelle saadame koos sõbraga Tõnis Niinemetsa power-up comedy’le „Homme on täna!“ Vaba Lava teatrikeskuses“, räägib Mitt konkursi olemusest. „Oma pilte on oodatud postitama nii väikesed kui ka suured keskkonnasõbrad olenemata vanusest ja elukohast“.

Tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt alustab veebruaris juba oma neljandat hooaega. Konkursile saavad tudengid esitada ideid ajavahemikul 3. veebruar - 3. märts 2017. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Neist parimaid premeeritakse kuni 10 000 euroga, et teha oma ideed teoks. Konkursi kohta leiab täpsemalt infot Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuhi Kadi Mitti poole aadressil kadi.mitt@kik.ee.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.
.

IDEE

KUIDAS TEKITADA ÜLIKOOLILINNAKUS RESSURSISÄÄSTU REVOLUTSIOONI?

Energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt on oodatud osalema kõrgemate õppeasutuste meeskonnad, kelle hea idee aitab oma haridusasutuses või ülikoolilinnakus mõistlikult tegutsedes ressursiefektiivsema ühiskonna poole liikuda. Ka siis, kui pakutav ideelahendus aitab kaasa vaid pisut, on see siiski oluline — iga suur muutus koosneb paljudest väikestest algatustest. Tutvu konkursi detailidega.

AJAKAVA

 

I ETAPP

Projektiideede esitamine:

3. veebruar 2017 -
3. märts 2017
 

II ETAPP

Projektiideede testimine:

11. märts 2017 -
11. mai 2017
 

III ETAPP

võiduprojektide väljakuulutamine ja rahastamine:

24. mai 2017
 

IV ETAPP

Projekti elluviimine haridusasutustes:

kuni 2017. aasta lõpuni

MENTORID

Konkursi ideede testimise ja edasiarendamise etapis on võimalik igal võistkonnal vastavalt oma idee iseloomule kasutada mentorite abi. Mentoriteks on oma-ala tippspetsialistid, kes tulenevalt oma valdkonna pädevusest toetavad valitud meeskonna projekti nõuga ning jagavad tagasisidet.
Maie Kiisel — keskkonnateadlikkuse kommunikeerimine

Maie on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud, kellele on inimeste suhe keskkonnaga südamelähedane teema. Ta juhendab keskkonna- ja kodanikuühenduste kommunikatsiooni teemal tudengite uurimusi ning kaitseb ka selles valdkonnas oma doktoritööd. Maie leiab, et sageli „tehakse" kommunikatsiooni üksnes kommunikatsiooni pärast ja sellega piirdutaksegi, kuigi muuta oleks vaja hoopis midagi muud.

Liina Joller — rohemajanduse ärimudelid

Liina suudab omavahel kokku viia rohelised ideed ning uudsed ärimudelid. Ta on Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorant ja ettevõtluskonsultant, keda huvitab ökoinnovatsioon, ärimudelite innovatsioon ja roheliste ideede turundus. Uute, väiksema keskkonnamõjuga toodete väljamõtlemisest ei piisa, kui info nende kohta ühiskonnas ei levi ning kui neid inimeste poolt omaks ei võeta. Liina jagab hea meelega teadmisi selle kohta, kuidas leida sünergiat keskkonnasäästlikkuse ja majanduslike eesmärkide vahel.

Oliver Ahlberg — start-upi juhtimine

Oliveri tunneme me start-upi maailmast. Eesti päritolu start-up ettevõte Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite tootja. Oliver on selle üks juhte ja loojaid. Seetõttu on energia kokkuhoid Oliverile kodune ja igapäevane teema. Läbi isiklike kogemuste oskab Oliver kaasa rääkida ja nõu jagada selles, mida peaks noor inimene tegema, et oma ideedega ärimaailmas läbi lüüa ning seatud piiridest üha kaugemale mõelda. 

Indrek Aarna — tehnilised lahendused

Indrek juhib Eesti Energia arendus- ja teadustegevust, keskendudes seal põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamisele. Tema ettevõtmisi toetavad tippteadmised keemiast ja tehnikateadusest, mida ta omakorda edukalt rakendab tehniliste ja energiasäästlike lahenduste väljatöötamisel. Lisaks on Indrek hinnatud insenerina ajakirja Oil Shale kolleegiumi liige ja Põlevkivi Kompetentsikeskuse nõukogu liige. 

Harald Lepisk — ideede teostamine

Harald on kui heas mõttes 9 ametiga hunt kriimsilm. Ta tegeleb inimeste inspireerimise ja koolitustega, aerofotograafia, filminduse, ettevõtluse ning rakenduste loomisega. Ja kindlasti sellega nimekiri ei lõppe. Harald nimetab end ettevõtlikuks tegijaks, kes innustab noori ideemeistreid oma mõtteid ellu viima ning seeläbi ettevõtlikuks loojaks saama. Tema teab, kuidas ideed ei jää ainult miskiks, mis paberil kirjas.

Riinu Lepa — sotsiaalne ettevõtlus

Riinu südameasjaks on jätkusuutliku majandussüsteemi edendamine ja sotsiaalne ettevõtlus. Teame teda nii läbi Väikese Jalajälje ökokogukonna tegemiste kui ka sotsiaalse ettevõtte Tagurpidi Lavka kaudu, mis seisab hea selle eest, et Eesti väiketalunike kaubad jõuaks maalt linna, otse tellijateni. Just see Riinut inspireeribki – et sotsiaalne ettevõtlus viiks atraktiivsuse, ettevõtlikkuse ja tööhõive ühiskonnast ka sinna, kus ei liigu tingimata suured rahad. 

Tõnis Savi — säästev transport

Tõnisele pole keskkonnasõbralike ideede elluviimine võõras. Tema turjal seisavad näiteks populaarse rattasõidu aktsiooni Tour d’ÖÖ ja Tallinna jalgrattanädala korraldamised. Elukutselt on Tõnis arhitekt ning teda paeluvad ideed, kuidas linnakeskkonda ja selle transpordikultuuri muuta säästlikumaks, autovabamaks ja inimsõbralikumaks. 

Ahti Krinal — tehnilised lahendused

Ahti teab mõndagi sellest, kuidas hoida kokku energiat ning kuidas säästu numbritena kirja panna. Seega, tema oskab aidata tehniliste lahenduste ning energiasäästu arvutuste läbivaatusel. Oma teadmisi rakendab ta ABB automaatika osakonnas, kus ta on projektimüügijuht. ABB on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. 

Liis Raadla — keskkonnateadlikkuse kommunikeerimine

Liis on keskkonnaministeeriumis avalike suhete osakonna juht ning seeläbi teab, mis on hetke kuumimad keskkonnateemad meedias. Ta korraldab ka keskkonnateadlikkuse büroo tööd ja oskab nii kaasa rääkida kui mõtteid jagada keskkonnaalases turunduses.

Enn Metsar — rahvusvaheline ettevõtlus

Enn on Uber Eesti tegevjuht ning ta seisab hea selle eest, et maailmas laineid lööv transporditeenus ka kodumaal kanda kinnitaks ja seeläbi siinset liikluskultuuri uuele tasemele viiks. Ettevõtluses on Ennul märkimisväärsed kogemused nii ärimudelite, investeerimiste, müügi kui tehnoloogia teemadel.

Kristjan Kookmaa — hoonete energiatõhusus

Kristjan soovib muuta Eesti kodud energiasäästlikumaks. Ta tarnib ja paigaldab oma ettevõttega energiasäästu terviklahendusi nii äri- kui eraklientidele. Kristjan on Hoiame Kokku Grupp OÜ juhatuse liige ning TTÜ hoonete energiatõhususe magistrant. Seega teab Kristjan täpselt, kuidas on võimalik saavutada kokkuhoid kütte-, elektri ja veekuludelt ning milliseid lahendusi selleks kasutada.

 

AUHINNAD

I ETAPP

Kõik osalejad saavad endale väärt kogemuse! Projekti käivitades ja arendades omandate kindlasti väärt teadmisi ja kohtute mõtte- kaaslastega, kellega saate edaspidi muid algatusi ellu kutsuda.

II ETAPP

Teise vooru pääsenud meeskonnad saavad oma idee testimiseks 1000 eurot. Lisaks saavad võistkonna liikmed osaleda 2-päevasel koolitusel, kohtuda mentoritega ning osaleda ekskursioonidel.

III ETAPP

2-4 parimat meeskonda saavad projekti elluviimiseks kuni 10 000 eurot. Parimatele meeskondadele antakse välja kuni 1500 euro suurune stipendium, mille meeskond jagab oma liikmete vahel. Lisaks eriauhinnad toetajatelt!

Eestvedajad

KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kuueteistkümne aastaga toetust saanud üle 19 tuhande projekti.

KESKKONNAMINISTEERIUM soovib luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.

Toetajad

Peasponsor:

 

 

 

 

 

 

Paulig Coffee Estonia AS on Paulig Groupi kohvidivisjoni kuuluv ettevõte, mis tegeleb kohvi ja kohvilahenduste müügi ja turundusega Eestis. Aastal 1876 asutatud Paulig on tänaseni perefirma. Meie visioon on olla atraktiivne Euroopa ettevõte, mis innustab tarbijaid maitsma uusi maailma maitseid. Ettevõtte peakontor ja kohvitehas asuvad Helsingis Vuosaari linnaosas.

 

Sponsorid:

Empower 4Wind OÜ on Empower AS tütarettevõttena kogenuim tuuleelektrijaamade hooldusettevõte Eestis, hooldades ca 70 % eksisteerivatest parkidest. Meie eesmärk on olla parim tuuleparke hooldav ettevõte Eestis pakkudes võimalikult laiapõhjalist tuuleturbiinide hooldus- ja remonditeenust nii turbiinide tootjatele kui ka tuuleparkide arendajatele.Meie hooldada on täna järgnevad tuuleelektrijaamad: Aulepa, Vanaküla, Viru – Nigula, Aseri ja lisaks üksikuid tuulikuid üle Eesti. Lisaks teostame korralisi hooldusi erinevates tuuleparkides Rootsis.


Eesti Pandipakend on 2005ndal aastal loodud ja Keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud tootjavastutusorganisatsioon. Meie ülesandeks on üle-eestiliselt korraldada pandiga joogipakendite kogumist ja taaskasutamist. Tegeleme vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendite logistika, loendamise, sorteerimise ja taaskasutuseks ettevalmistamisega.

 

 

AS Pärnu Vesi põhitegevusaladeks on klientide varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Ettevõte on määratud vee-ettevõtjaks Pärnu linnas, Paikuse ja Audru ning Tahkuranna (Kalevi tänaval) vallas ning võtab vastu reovett ja varustab joogiveega Sindi linna ja Sauga valda ning võtab vastu reovett Tahkuranna vallast.

 

AS Keila Vesi põhitegevusalaks on klientide varustamine joogiveega ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Ettevõtte tegevuspiirkonna moodustab Keila linn ja Keila valla Tammermaa elamurajoon. AS Keila Vesi kõik aktsiad kuuluvad Keila linnale.

 

AS Emajõe Veevärk on 2004. aastal 22 omavalitsuse poolt loodud organisatsioon. Ettevõte osutab veeteenust 70 asulas, mis asuvad 3 maakonna 21 omavalitsuses. Ettevõtte eesmärgiks on tagada jätkusuutlik majandamine läbi kvaliteetse veeteenuse pakkumise ning ressursisäästliku tarbijakäitumise juurutamine. 

 

Toetajad:

 

Kaasamõtlejad:

 

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 210 kasvavat tehnoloogiaettevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. 

 

Hoiame Kokku Grupp OÜ on mitmekülgseid energiasäästulahendusi pakkuv ettevõte, mis koosneb Tallinna Tehnikaülikooli inseneridest. Oma eesmärgiks oleme seadnud viia Eesti kodude ja äriettevõtete energiasäästmine uuele tasemele. Valdkonna spetsialistidest koosnev meeskond suudab leida just Teile sobivad elektri-, vee-, valguse- ja küttesäästmis- ning monitoorimislahendused. Olles tegutsenud oma valdkonnas juba üle viie aasta, on edukalt viidud lõpuni sadu energiasäästualaseid projekte, mis on tarbijatel aidanud kokku hoida kümneid ja sadutuhandeid eurosid. Võib julgelt väita, et Hoiame Kokku Grupp on number üks energiasäästualaste terviklahenduste pakkuja Eestis.

Ideelabor pakub praktilist ettevõtlusõpet ideest ärimudelini, kaasates startup maastikul kogenud mentoreid. See on koht, kus teotahtelised inimesed saavad üheskoos leida põnevatele probleemidele uudseid ja häid lahendusi. Ideelaborisse on oodatud kõik, kes tahavad leida oma teadmistele praktilist rakendust ning tutvuda ja töötada koos inimestega erinevatelt erialadelt nii ülikooli seest kui väljast.

 

Prototron pakub parimatele riist- ja tarkvara ning energiatõhususe meeskondadele tasuta mentorlusprogrammi ja raha kuni 10’000€ ilma osalust vastu võtmata. Idee esitamise tähtaeg 15. märts - anna oma ideele kuju, enne kui keegi teine sellega rikkaks saab!

 

Eesti Arengufondi eesmärk on toetada positiivseid muutusi Eesti majanduses investeerimistegevuse, arenguseire- ja kasvuprogrammide kaudu. 

 

Startup Estonia (SUE) on Eesti startup’ide tugiüksus, mis tegutseb Eesti Arengufondi juures. SUE seisab hea selle eest, et Eesti oleks tuntud ja atraktiivne sihtriik startup-ettevõtete hulgas Euroopas ning muutuks 2020. aastaks Euroopas üheks juhtivaks tõmbekeskuseks startup’ide jaoks. SUE eesmärk on arendada terviklik ja toimiv startup-ökosüsteem, mis soodustab startup-ettevõtete kasvu ja arengut. Cleantech startup ökosüsteemi arendamine on üks Startup Estonia tegevusuundasid.

 

Bioteaduste Üliõpilaste Selts on organisatsioon, mis koondab enda alla bakalaureuse, magistri ja doktoritaseme bioteaduste üliõpilased. Seltsi peamisteks eesmärkideks on bioteadusi õppivate tudengite erialaste oskuste ning vastava õppe- ja teadustöö arendamine. Sealjuures on Seltsi visiooniks kujundada töö- ja teadusmaastikul konkurentsivõimeline isik, kes lähtub Ülikooli ja Seltsi poolt kaasa antud väärtustest ning suudab tänapäeva ühiskonnas rakendada erialaseid oskusi ja teadmisi. Eesmärkideni jõudmiseks on loodud 6 töögruppi ja liikmehalduse ning disaini töörühm, kes igapäevaselt nende elluviimiseks tööd teevad. 

 

Mektory on TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus, mille eesmärk on tuua kokku tudengid, teadlased ja ettevõtted. Mektorys on olemas ruumid kohtumisteks ning laborid prototüüpimiseks, mida kõik saavad kasutada. See kõik kokku loob keskkonna uute ideede tekkimiseks ja teostumiseks.

 

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kahte valdkonda: tootmine (generaatorid, ajamid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad) ning müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingeseadmed, automaatikaprojektid, robotid, korrashoiuteenused). ABB on pälvinud viis korda (2007, 2008, 2009, 2011, 2014) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.