Teemast

Tihti on säästetavad kogused ühe inimese kohta väga pisikesed ning tekib kiusatus endamisi otsustada, et see ei tasu seda vaeva ära. Unustage ära! Me ei saa muuta mitte teisi, vaid ainult iseennast.

Ühelt poolt on ressursside kasutamisel ja energia tootmisel oluline negatiivne keskkonnamõju nii läbi kaevandustegevuste kui ka erinevate muundamisprotsesside, näiteks põletamise.

Teiselt poolt aitab mittetaastuvate süsinikupõhiste energiaallikate kasutamine kaasa globaalsele kliimamuutusele. Negatiivselt.

Kokkuvõtvalt kaotame ühiskonnana tervelt elatud eluaastaid – seda nii läbi energiatootmises kasutatavate korstnate või siis lihtsalt autosummutist väljuvaid peenosakesi sisse hingates.

Ressursi- ja energiasäästul on suur mõju ühiskonna majanduslikule konkurentsivõimele. Tulevikus saadab edu just neid riike, mis suudavad vähemaga rohkem ehk kes suudavad väiksema hulga energia ja ressurssidega toota majandusele suuremat lisandväärtust. Importides vähem fossiilkütuseid, saame me oma tööst tekkinud väärtusest suurema osa elukvaliteedi parandamiseks suunata. Kodanikule tuleb see koju kätte väiksema soojuse- või elektrienergia arvena või siis väiksema trükipaberi kogusena. Loogiline!

LEIA MÕTTEKAASLASI JA KOGU NEGAVATTE!

Miks säästa?

Hans Orru — Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent

Meie kõigi jaoks on oluline meie tervis ning tervisemõju kätkevad endas ka energiasäästuga seotud aspektid. Ühest küljest on tegemist mõjudega, mis tulenevad kliimamuutustest (tervise seisukohast  on oluline näiteks kuumalainete sagenemine) ja on tingitud eeskätt CO2 jt heitmetest. Teisest küljest hoopis otsesemalt mõjutab meie tervist välis- ja siseõhu saastatus. Vähendades nii saasteallikaid kui rakendades vähem saastavaid tehnoloogiaid, on tekkivaid õhusaastehulki võimalik vähendada. On oluline märkida, et Eestis mõjutab kohalikku õhukvaliteeti enim just inimeste enda igapäevane tegevus nagu autoga sõitmine ja ahju kütmine. Vähendades autode kasutust, liiklusest või ahjudest tulenevaid heitmeid, paraneks ka meie tervis. Mitmekülgselt kasulik oleks liikumine jalgsi või jalgrattaga — väheneb energiakasutus ja õhusaaste ning suureneb inimeste füüsiline aktiivsus.

Kristjan Lepik — Arengufondi majandusekspert

Kui energiasäästu maailmas laiemalt vaadata, siis minu meelest on ees seismas väga põnevad ajad. Paljud täna väljatöötatavad tehnoloogiad on nii toored, et praktikas kasutamiseni läheb veel aega. Kuid 5-10 aasta jooksul jõuavad need kindlasti ka rakendusse. Samamoodi on juba praegu rakenduse äärel mitmeid väga huvitavaid lahendusi. Ma arvan, et näiteks ehitamine muutub selle kõige tõttu väga oluliselt — 10 aasta pärast ehitatakse hoopis teistmoodi ja energiasäästu lahendused muutuvad väga palju laiemalt kasutatavaks. Kes neist muutustest võidavad? Need riigid, ettevõtjad ja teadlased, kes suudavad kõnealuseid muutusi ellu viia. Eesti jaoks on siin ka selgelt võimalused olemas. Me ei jõua ehk paljusid tehnoloogiaid leiutada, kuid võime olla nende paindlik rakendaja.

Silvia Lotman – Eesti Looduse Fondi looduskaitseekspert ja juhatuse esimees

Lõpmatuid asju ei ole olemas. Ka energia ei ole lõpmatu. Teame kõik, et fosiilkütused, mida kaevandatakse Maa seest, on lõplikud. Lisaks sellele, et nad lõppevad mingil hetkel otsa, tekitab nende varumine ja põletamine paratamatult keskkonnamõjusid. Üles kaevatud maa võib muutuda kasutuskõlbmatuks põllumajanduse või muu ettevõtluse jaoks, kaevamise tagajärjel võib reostuda inimeste joogivesi või pinnas. Paljudes maailma piirkondades tähendab fossiilsete kütuste ammutamine aga lausa asulate viisi inimeste välja kolimist kodudest ja senise tegevuse võimatuks muutumist. Maa alt tulev ressurss tuleb juba ammu kliimamuutuste hinnaga, mida maksid hiljuti Filipiinidel tuhanded taifuuni kätte jäänud inimesed oma elu ja kodudega, ja mida maksavad rohkem või vähem kõik maailma piirkonnad üleujutuste, põudade ja tormidega, mille sagedus ja ennustamatus muudavad Maal toimetamise keerulisemaks. Kuigi fossiilkütustele on olemas alternatiiv – taastuvenergia – pole ka selle kasutamise võimalused lõpmatud: alasid, kuhu tuulikuid või päikesepaneele saab paigutada, on palju, kuid mitte lõpmatult; bioenergiaks kasutatavaid taimi kasvab palju, kuid mitte lõpmatult. Fakt on see, et maailmas täna elavad inimesed kasutavad hulga rohkem energiat, kui siin seda tegelikult on võimalik toota ja selles osas lihtsalt peab midagi ette võtma.