Tähtajani jäänud:

Negavatt 2015


 

Milline on „Võta kraanist!” idee sünnilugu?
Idee suunata tudengid pudelivee asemel kraanivett jooma tekkis siis, kui arvutasime igapäevategevuste energiakulu. Selgus, et iga liitri pudelivee tootmiseks ja transpordiks kulub ligi 1 kg põlevkivi jagu taastumatut fossiilkütusenergiat – see on võrreldes kraaniveega 600 korda rohkem! „Võta kraanist!” idee ongi lihtne: luua käegakatsutav võimalus kraanivee lihtsaks ja mugavaks joomiseks. Paigaldasime Tartu Ülikooli hoonetesse 38 kõrget kraani ja jagasime välja 3000 korduvkasutatavat joogipudelit.

Kuidas kuulsid Negavatist ja miks otsustasid projekti sinna esitada?
Olime hämmingus pudeliveele kuluvast energiakogusest ja ei suutnud seda projekti tegemata jätta. Vesi on üks Eesti vähestest maavaradest ja see on absurdne, et ostame pudelivett, kui kraanivesi säästab nii raha kui loodust. Negavatt pakkus ainulaadse võimaluse tegeleda ühiskondlikult ja keskkonnaalaselt millegi nõnda olulisega.

Kas võit tuli üllatusena? Millised emotsioonid sind sel hetkel tabasid?
Tegime projekti algusest peale hingega ja näitasime testperioodi jooksul, et suudame seda ellu viia ja suure koguse energiat säästa. Kui keskkonnaminister kätt surus ja 10 000 eurot kätte andis, siis väike värin tuli sisse, et nüüd peab selle päriselt ära tegema. Olime ärevil ja rõõmsad, et saame millegi suurega tegelema hakata ja reaalselt maailma muuta.

Kuidas projekti elluviimine õnnestus?
Saime tohutult väärtuslikku kogemust suuremamahulise projekti elluviimisest, rahvusvaheliste tarnijatega äri ajamisest, klientide ja meediaga suhtlemisest. Juba alguses sai selgeks, et võidurahast välja ei tule, mistõttu lõime oma firma ja investeerisime kogu teenitud tulu ettevõtmisse tagasi. Kraanid avasime 2015. aasta detsembris.

Milline on olnud projekti tagasiside?
Meid on sõnas ja pildis toetanud tuhanded tudengid ja ettevõtjad, kes on tellinud meie pudeli. Tõeliselt hea meel on näha tudengeid näiteks Tartu Ülikooli raamatukogus oma pudeliga pidevalt kraanide vahel pendeldamas. Kraaniveest on saanud sotsiaalne norm ja inimesed joovad kraanivett ka teistest pudelitest ja anumatest. Kindlasti oli üllatuseks president Toomas Hendrik Ilvese Facebooki postitus meie pudeliga.

Muutus on toimunud ka Tartu Ülikooli siseselt: peahoone fuajeesse paigaldati spetsiaalne nišš kraanikausiga, et meie kraanist saaks vett võtta; juhtkond vahetas koosolekutel pudelivee kraanivee vastu; raamatukogu lugemissaalides tohib nüüdsest ainukese joogina juua kraanivett.

Milline on „Võta kraanist!” loodud energiasääst?
Säästame aastas 2,4 GWh energiat, mis on võrdne 2,5 kuu Tartu linna elektritarbimise hulgaga, ning mis jääb nüüd fossiilkütusena maa sisse. Tegelikkuses on energiasääst kindlasti suurem, kuna üha rohkem inimesi on aru saanud, et kraanivesi on tasuta ja maitseb sama hästi või paremini kui pudelivesi.

Kuhu edasi – kas ja millised plaanid on teie tiimil edaspidiseks?
Kraaniveel on suur potentsiaal saada Eesti asjaks. Teeme nõnda, et kõikides Eesti koolides saab 2018. aastal lihtsalt ja mugavalt juua puhast kraanivett!

Miks soovitad Negavatist osavõttu teistele?
Negavati raames saab turvaliselt testida suurte ideede elluviimist. Tänapäeval tarbivad inimesed üha rohkem loodust, Negavatil osalemine annab praktilisi oskusi maailma ise juhtida ja luua.

*Artikkel ilmus Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2015. aasta aastaraamatus

Igast sammust saagu särtsu!

Tartu Ülikool

Kokkuhoid: elekter

Idee on toota kõndimise abil elektrit. Selleks soovitakse rakendada Tartu ülikoolilinnakus maailmas välja töötatud tehnoloogiat „PaveGen“. Tegemist on maapinnal asetsevate plaatidega, millele astudes muundub sammudes olev energia elektriks.

Kasutame taas

Kokkuhoid: soojusenergia

TTU Virumaa kolledz

Meeskond paigaldab köögi ventilatsiooni ja nõudepesumasinasse soojusvaheldid – vastavad seadeldised, mis aitavad tekkinud üleliigset soojust taaskasutada toidunõude pesuks. 

Keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele

III koht

Tartu Ülikool

Kokkuhoid: soojus, elekter, ressurss

Idee sisuks on luua Tartu Ülikooli spordihoonesse jõusaal, mida tudengid saaksid tasuta kasutada ning kus oma tegevusega toota elektrit. Nimelt plaanib meeskond ühendada jõusaali masinad generaatoritega.

 

Köökide soojusebilansi optimiseerimine

II koht

Tallinna Tehnikaülikool

Kokkuhoid: Soojus, elekter, ressurss

Kõikides tööstuslikes köökides on väljatõmbe süsteemid, mis eemaldavad ruumist reostatud sooja õhku. Võistkond soovib ära kasutada kooli köögis õhupuhastamise käigus tekkivat jääksoojust ning talvel selle abil soojendada kööki sisse tulevat värsket õhku ning suvel soojendada kraanivett. 

RING

Eesti Kunstiakadeemia

Kokkuhoid: ressurss

Idee autorid loovad Eesti Kunstiakadeemias ringmajanduse mikromudeli. Nad plaanivad kaardistada koolis tekkivad materjalijäägid ning luua organiseeritud süsteemi, mille abil tudengid saavad tekkinud jääke oma projektides taaskasutada. 

 

Rohelabor

Tartu Ülikool

Kokkuhoid: ressurss, transport ja elekter

Idee abil juurutatakse Tartu Ülikooli teaduslaborites keskne haldamisteenus. Tänu sellele saab hoida ressursse ja energiat kokku näiteks laborites kasutatavate kemikaalide või igapäevaste tööprotsesside arvelt, kuna iga labor ei pea ennast üksinda majandama.

Võta kraanist!

I koht

Tartu Ülikool

kokkuhoid: ressurss

Võistkond soovib ülikoolis viia läbi mitmetahulise kampaania, et panna tudengeid ja õppejõude poest ostetud pudelivee asemel tarbima kraanivett.