Uudised

17.12.2013

KLASTRI UURING: TUDENGID ON KESKKONNATEADLIKUD, KUID IDEEDE REALISEERIMISE VÕIMALUSI NAPIB

Uuringufirma Klaster viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel (KIK) läbi tudengite keskkonnateadlikkuse uuringu. Tulemused näitasid, et tudengite huvi ressursisäästu võimaluste vastu on suur ning ligi 80% uuringus osalenud tudengitest peavad ennast keskkonnateadlikuks. Samas leiavad ligi 50% vastanud tudengitest, et neil ei ole täna piisavalt võimalusi energia ja ressursikasutust mõjutada ning oma ideid realiseerida.

Ülikoolides ressursisäästu teemalistest üritustest olid kuulnud või neil osalenud aga vähesed noored; olenevalt erialast 9-25% uuringus osalenud tudengitest.Enam kui pooled uuringus osalenud tudengitest ütlesid, et nad on viimase aasta jooksul otsinud informatsiooni viisidest, kuidas energia tarbimist vähendada.

„Uuringust joonistus välja, et vaid kord aastas energiasäästu nädala raames ressursisäästust rääkimine ei ole piisav, et keskkonnasäästu mõttes ülikoolis midagi ära teha,“ ütles KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. „Ressursisäästukonkurss Negavatt ongi ellu kutsutud selleks, et tudengite lennukad ideed saaksid reaalselt ka ellu viidud,“ selgitas ta.

Erialade lõikes hindavad oma teadmisi keskkonnast kõige kõrgemalt loodusteadusi õppivad noored, neile järgnevad sotsiaal- ning humanitaarerialadel ning kõige madalama hinde oma teadmistele andsid tehnikaerialadel õppijad.

Kui tehnikaerialadel on peamiseks motivaatoriks energiat säästa rahaline kokkuhoid, siis humanitaarvaldkonnas ja loodusteadustes õppijad seavad esimesele kohale keskkonna.

Eesti peamiste keskkonnaprobleemidena nimetasid noored inimeste valesid tarbimisharjumusi (74%), vähesed teadmisi keskkonnasäästuvõimalustest (61%) ning suurenenud autokasutus ja reostunud linnaõhku (59%).

Veebiküsitlus viidi läbi 21. - 26. novembrini 2013. Ankeedile vastas enam kui pooltuhat üliõpilast Eesti erinevatest ülikoolidest. Esindatud olid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool aga ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 77% vastanutest õppis bakalaureuseõppes, 18% magistriõppes ja 5% doktoriõppes.

Uuringuga saab tutvuda siin.